SUURUPI, KEILA-JOA

Onju nii, et planeerimata asjadest tulevad vahest nii põnevad välja ja kui hakata varakult planeerima, võib ka vahel nii juhtuda, et ei tulegi midagi välja, keegi jääb haigeks või tuleb midagi muud tähtsat vahele

Oli suurepärane ilm ja pärastlõuna, mõeldud-tehtud, sõidame...

Ei saa kohe üle, ega ümber...aga see mere äärne kant kohe tõmbab

Suurupi alumine tuletorn, mis on ainulaadne Eestis, et ta on puidust ja tegutseb veel. Selle hoone ümbruses käis töö täie hooga, olemasolevad hooned kõik korda tehtud. Väga tore, et leidub raha ia inimesi, kes tegelevad nii tänuväärt tegevusega...

Vintage stiilis...mu meelest

 astmeline pankrannik sai pisut roosakas-pruuni tooni

ja minu jalg jäi ripakile

vaata hoolega, kas näed, taamal kaks kanget kalameest 

 Vesi Suurupi rannaribal oli nii selge ja kõik merekivikesed just nii värvilised...:)))

Kõik kivid olid peaaegu ühesuurused ja ümmargused

Tegelikult, tulen sinna kanti kindlasti tagasi, kuna seal on nii mõnus rand ja kodus netis selgus, et on olemas veel ülemine majakas, kus muuseum ja palju huvitavat jäi Suurupi poolsaarel veel avastamata

Suundusime maaliselt rahulikust ja idüllilisest Suurupist tormiliselt keevasse katlasse...Keila-Joale

Tohutu vesi oli valla pääsenud ja teda voolas ja purskas igalt poolt

Kohalik nõiakaev oli siingi...

Vahepeal oli õhtupäike minu rõõmuks välja tulnud...

korraga oli nii palju tegemist, et kõik läks viltu

kas kuuled vee kohinat...?

 päike paitas ja silitas mõnusalt

vee ääred meenutasid kaunilt volditud laudlina ääristusi

Head voolamist...