Naljakas on alustada oma blogi pidamist pirukate küpsetamisega, justnagu oleks tegemist mingi küpsetamisfriigiga...
Tegelikult sai blogiga algust tehtud suve hakul, aga siis tundus mulle lillede ja liblikate jutt mõttetu ja nii see asi pooleli jäigi ... ega suur jutumees ma pole ja seega asun kohe asja kallale. Pirukate tegemise mõte tekkis täna hommikul ja et seda tegevust võiks ka kuidagimoodi üles tähendada ja proovida teha nii nagu neid tegi omal ajal minu ema Mamma... Pärmitaigen tuli suurde savikaussi sooja pliidi äärde kerkima panna, mõne tunni pärast oli kauss valget pehmet tainast täis. Lahtirullimine läks libedasti, siis lihasegu törtsud taigna äärde panna ja taignaserv peale pöörata, seejärel tassiservaga pirukakujud välja vormida, lahtiklopitud munaga pintseldada ja seejärel läks kogu kupatus ahju. Oh, mis head lõhna oli varsti tuba täis...
Sel ajal, kui mul käed-jalad tööd täis olid, abistas pildistamise juures hea naaber ülemiselt korruselt... |