Kaunis kevadilm meelitas inimesed õue....mina ikka ka... ajasin ratta keldrist välja ja suuna võtsin Vabaõhumuuseumi poole.
Juba varakult käis taludes munapühadega seoduvad tegevused.
Kohtasin seal Marikest ja Ruthi nad olid munakeetjad...nii põnev
Tegin ka oma muna ja siis liikusin ümbrust uurima ja ühtlasi kevadet otsima...jättes tüdrukud sinna mune keetma
kord siin lu-mi, kord siin po-ri...
paljud teavad millest räägin,
see on P. Sarapiku "Koduküla, kodumaa" laulusõnad...
Härjapeal käis pühadetoitude tegemine, sain minagi pasa retsepti 1936 aasta Naistekirjast. Seal köögilaua ääres oli väga mõnus valgus, seepärast klõpsisin kohe südamest...
Kuie koolimaja räästad nirisesid ja päike oli erakordselt ere
edasi juba kõigile armsad ja tuttavad vaated
ühel kasel on raske koorem kanda
puuseened ja taamal suitseva korstnaga Sepa
kevadel on isegi kraavipõhja huvitav vaadata...ja see suvi tuleb kuldne
Jõudsingi ringiga muna-tüdrukute juurde tagasi
küll oli põnev....
õnnestus ka pildile jäädvustada muuseumi kass-staar Hannot, kes poseeris meeleldi
Ruth meelitas teda munaga
päeva lõppedes, tegin veel tiiru mere äärde
tunnen et põsenukid punetavad ja õhetavad.....tere päike! Oli tore pühapäev!
