Wednesday, April 24, 2013

SUURUPI, KEILA-JOA


Onju nii, et planeerimata asjadest tulevad vahest nii põnevad välja ja kui hakata varakult planeerima, võib ka vahel nii juhtuda, et ei tulegi midagi välja, keegi jääb haigeks või tuleb midagi muud tähtsat vahele
Oli suurepärane ilm ja pärastlõuna, mõeldud-tehtud, sõidame...



Ei saa kohe üle, ega ümber...aga see mere äärne kant kohe tõmbab
Suurupi alumine tuletorn, mis on ainulaadne Eestis, et ta on puidust ja tegutseb veel. Selle hoone ümbruses käis töö täie hooga, olemasolevad hooned kõik korda tehtud. Väga tore, et leidub raha ia inimesi, kes tegelevad nii tänuväärt tegevusega...


Vintage stiilis...mu meelest



 astmeline pankrannik sai pisut roosakas-pruuni tooni



ja minu jalg jäi ripakile


vaata hoolega, kas näed, taamal kaks kanget kalameest 



 Vesi Suurupi rannaribal oli nii selge ja kõik merekivikesed just nii värvilised...:)))




Kõik kivid olid peaaegu ühesuurused ja ümmargused




Tegelikult, tulen sinna kanti kindlasti tagasi, kuna seal on nii mõnus rand ja kodus netis selgus, et on olemas veel ülemine majakas, kus muuseum ja palju huvitavat jäi Suurupi poolsaarel veel avastamata



Suundusime maaliselt rahulikust ja idüllilisest Suurupist tormiliselt keevasse katlasse...Keila-Joale


Tohutu vesi oli valla pääsenud ja teda voolas ja purskas igalt poolt










Kohalik nõiakaev oli siingi...


Vahepeal oli õhtupäike minu rõõmuks välja tulnud...



korraga oli nii palju tegemist, et kõik läks viltu



kas kuuled vee kohinat...?






 päike paitas ja silitas mõnusalt



vee ääred meenutasid kaunilt volditud laudlina ääristusi




Head voolamist...

Tuesday, April 16, 2013

ON KELLUKESTE AEG

Igal kevadel on tungiv vajadus esimesi kevadlilli, lumikellukesi, jäädvustada. Sellest ei saa üle ega ümber...Esiteks, neid ei pea kaugelt otsima...Teiseks, on valged lilled minu lemmikud, peale siniste  ja Kolmandaks on mul hea meel, et neid sel aastal on nii palju...


ˇ
Vana ARS-i aegne kruusike on kellukestele sobilik 





Lumikellukesed aknal