 |
| Naljakas on alustada oma blogi pidamist pirukate küpsetamisega, justnagu oleks tegemist mingi küpsetamisfriigiga... Tegelikult sai blogiga algust tehtud suve hakul, aga siis tundus mulle lillede ja liblikate jutt mõttetu ja nii see asi pooleli jäigi ... ega suur jutumees ma pole ja seega asun kohe asja kallale. Pirukate tegemise mõte tekkis täna hommikul ja et seda tegevust võiks ka kuidagimoodi üles tähendada ja proovida teha nii nagu neid tegi omal ajal minu ema Mamma... Pärmitaigen tuli suurde savikaussi sooja pliidi äärde kerkima panna, mõne tunni pärast oli kauss valget pehmet tainast täis. Lahtirullimine läks libedasti, siis lihasegu törtsud taigna äärde panna ja taignaserv peale pöörata, seejärel tassiservaga pirukakujud välja vormida, lahtiklopitud munaga pintseldada ja seejärel läks kogu kupatus ahju. Oh, mis head lõhna oli varsti tuba täis... Sel ajal, kui mul käed-jalad tööd täis olid, abistas pildistamise juures hea naaber ülemiselt korruselt... |
 |
 |
 |
Tore, et said "käpa valgeks".
ReplyDeleteNõustun, et kui ikka ei ole midagi öelda nende liblikate-lillede kohta, siis ei ole blogikandel alati ka mõtet ... vägisi ei ole vaja pushida :)
Loodan et Sul ikka tekib teemasid ning pilte, mida meiega jagada.
Kusjuures neid pirukaid sööks praegu küll ... liialt isuäratavad oled nad suutnud teha, küllap maitsesid sama hästi. :)
said head pirukad küll...
ReplyDeleteAga teemadega on tihtilugu kitsas käes, tuleb otsida ja süveneda, küll siis leiab. Samas kui vaim peale tuleb, võib isegi mingist väiksest jublakast teema välja imeda...nii ta on, eks paista kuidas see blogi pidamine kujuneb. Aga sulle Jüri tänud, et võtsid vaevaks mõne sõna öelda, mind algajat rõõmustab!
Oi kui tore on sind ka blogimaalimas näha :) Usun, et leiad oma kaunite piltide seast nii mõnegi mille ümber juttu seada. Jään rõõmsalt ootama ;)
ReplyDeleteMari, ma kohe südamest rõõmustan, et asja käsile võtsid ja ka bloggerdama hakkasid! Isuäratavatest pirukatest rääkimata!
ReplyDeleteLõpuks ometi.Igastahes kõva algus.Kaunis blogi.Ja milline pirukate hõrk aroom.
ReplyDeleteMis see blogimine muud ikka on, kui ühe pildipiruka küpsetamine ,maitseks riputad sõnu vahele.Igal juhul ootame uusi pitukaid.
Nii, lõpuks ometi sai minustki inimene...
ReplyDeleteAga tänud sooja vastuvõtu eest ja Ilmarilt nii julgustavad mõtteread...et mis see blogimine muud on kui ühe pildipiruka küpsetamine, võttis südame alt soojaks, aitäh!