VÄIKE RETK KODUKANDIS

Ongi järjekordne jüripäev käes, ilm kevadine ja rattasõit täna sobilik. Suundun otsetee peale, mis viib läbi Õismäe raba mere äärde.

nemad poseerisid end kraavis metsaeesriie taustaks

 ja keegi teravmeelne väimees on ämma peale ka mõelnud...

 selline lahjavõitu vaade Kakumäe sadama suunas

vaated Merirahu kallastelt

jõudsin ka Vabaõhumuuseumist läbi põigata

 maaliline tiik, alati käin sealt peegeldust püüdmas...

 siis veel ülaseväljale Lõuka kivi juurde

 õhtupäike tekitas pikki varje ja koduaia nurmenukud tukkusid juba

 küll on hea, et eile matkasin, täna hoopis lumelõrts...

KEVADPÜHAD

Kaunis kevadilm meelitas inimesed õue....mina ikka ka... ajasin ratta keldrist välja ja suuna võtsin Vabaõhumuuseumi poole. 

Juba varakult käis taludes munapühadega seoduvad tegevused.

Kohtasin seal Marikest ja Ruthi nad olid munakeetjad...nii põnev

Tegin ka oma muna ja siis liikusin ümbrust uurima ja ühtlasi kevadet otsima...jättes tüdrukud sinna mune keetma

kord siin lu-mi, kord siin po-ri...

paljud teavad millest räägin, 

see on P. Sarapiku "Koduküla, kodumaa" laulusõnad...

 Härjapeal käis pühadetoitude tegemine, sain minagi pasa retsepti 1936 aasta Naistekirjast. Seal köögilaua ääres oli väga mõnus valgus, seepärast klõpsisin kohe südamest...

Kuie koolimaja räästad nirisesid ja päike oli erakordselt ere

edasi juba kõigile armsad ja tuttavad vaated

 ühel kasel on raske koorem kanda

   puuseened ja taamal suitseva korstnaga Sepa

kevadel on isegi kraavipõhja huvitav vaadata...ja see suvi tuleb kuldne

 Jõudsingi ringiga muna-tüdrukute juurde tagasi

küll oli põnev....

õnnestus ka pildile jäädvustada muuseumi kass-staar Hannot, kes poseeris meeleldi

 Ruth meelitas teda munaga

 päeva lõppedes, tegin veel tiiru mere äärde

tunnen et põsenukid punetavad ja õhetavad.....tere päike! Oli tore pühapäev!