Mul hakkab juba väljakujunema muuseumiööde traditsioon ja seda nimelt kevadiselt tärkavas Vabaõhumuuseumis, mida külastansin jälle...Ohh, see on alati nii kosutav. Kuigi ilmataat kuulutas kurja, läks õigeks ajaks vihm üle ja kõik oli täis värskust, rohelust, linnulaulu
Tuli koguneda Nätsi tuuliku juurde, kus ootas giidiproua, et viia meid Roccal al Mare kunagiste suvemõisade ja pargiga tutvuma.
Eesti Vabaõhumuuseum on küll armastatud paik Roccal al Mares, kuid vähesed teavad selle kauni mereäärse parkmetsa kaugemat ajalugu
Siin asusid jõukate linlaste suvemajakesaed, kus veedeti suvel aega jalutuskäikude, piknike, tennisemänguga või vestlustega kunstist ja muusikast
Vanad fotod maastikul aitasid kaasa mõelda 150. aastatagusele ajale
vahepeal sõitsid kohalikud suveasukad mööda, ise saksa keeles kõneledes...
kindlasti tunned ära selle kivi, Mercuriuse kivi
piknikulised muulil
Sügav kummardus vabaõhumuuseumile toreda ürituse eest!
Igavesti äge muuseumi öö sul olnud.Mõnusad kaadrid ja kohad.
ReplyDeleteVapustavalt ilusad hetked oled pildile talletanud. Nautisin vägaväga. Kas olid väga märg kui taolisi märjavõitu ülasepilte jäädvustaid ja veel mõndagi? Kujutan ette :D
ReplyDeleteSellest on nii pikk aeg tagasi, kui ise seal viimati ringi jalutasin... Sinu pilte vaadates tahaks aga kohe ruttu tagasi. Väga mõnusa ülevaate oled teinud ja eks need teemakohased tegelased seal piltidel lisa veel vürtsi juurde ;)
ReplyDeleteKarin, mõtlesin just sama!
ReplyDeleteMari, Su pildid on võrratud!
Meeleolukas õhtu oli Sul. Ise taasavastasin Vabaõhumuuseumi enda jaoks eelmisel või oli see üleeelmisel aastal ... noh, vana pea ... ei mäleta ;)
ReplyDelete